DRAAMA 2017

/ muljed / hetked / killud / fragmendid / katked / festivalist DRAAMA 2017

Binaural Vision: kolm küsimust Rauno Zubkole

36921592096_5410c2b7ea_o

Multimeedialavastus ja/või kehakeskne tantsulavastus? Palun tutvusta lähemalt, mida etendusel näha ja kogeda saab?

Ma arvan, et on nii tantsu- kui multimeedialavastus, palju sõltub vaataja eelnevast kogemusest.

Meil on lavastuses neli meediumit, millele protsessis andsime võrdsed rollid. Samas me ei välistanud võimalust, et miski saab olema domineerivam. Näha saab liikumist, visuaale, ruumi ning kuulda heli. Oleme loonud alternatiivses reaalsuses rännaku lavalolijale, lootes, et publikul tekib suhestudes oma teekond. Nn. neljanda seina jätsime lavastuses alles, et publikul oleks vabadus suhestuda kogetavasse just nii nagu hetk seda soosib. Iga lavastus kasvab ja kujuneb protsessi jooksul.

Loojana loodan naiivselt, et kõigil on midagi selles lavastuses kogeda.

Eesmärk oli anda publikule võimalus laskuda sundmõtete välisele tasandile. Me ei soovi tõstatada mingit olulist teemat või öelda mingit nö. “statementi”, vaid tahame publikule anda selle etenduse jooksul võimaluse lihtsalt kogeda midagi ulmelist lootuses, et selles hetkes saab argimuredest lahti lasta.

Eelinfo järgi on jäänud mulje, et lavastuse ettevalmistav periood on olnud tavapärasest pikem (alates 2016. aasta augustist kuni esietenduseni 2017. aasta mais). 

Protsess oli meil tegelikult lühike. Antud lavastus vajas prooviks õiget ruumi, koos kujunduse ning tehnilise ülesehitusega, et hoomata meediumite omavahelist toimimist. Selleks oli meil tegelikult nädal Hiiumaal augustis (august 2016 – H.L.) ning viis päeva enne mai esietendust. Peale residentuuri hakkasime tööle alles jaanuaris, kui saime Kultuurkapitalilt toetuse ideega edasi töötada. Siis kohtusime meeskonnaga regulaarselt mõtterünnakuteks ning igaüks sai, vastavalt sellele, iseseisvalt oma meediumiga töötada. Ideaalis soovisime lavastamiseks pikemat aega, kuid  tagantjärgi vaadates mõistame, et see mis lavale jõudis, jõudis just tänu sellistele tingimustele.

Kirjelda lähemalt prooviprotsessi. On ju kõik meeskonnaliikmed iseseisvad ja võrdsed kunstnikud, mitte nn abistavad jõud. 

Just! Meie meeskond sai kokku väga juhuslikult, kuid õnneks olime vägagi samal lainel ning koostöö sujus meil ülimalt ladusalt. Tänu sellele, et koostöö nii hästi sujus saime hakkama ka lühikese lavaproovide perioodiga.

Visuaalide ja valgusega tegeleb lavastuses Mikk-Mait Kivi, kelle kutsusin endaga Hiiumaale residentuuri (HTF ehk Hiiumaa tantsufestivali residentuur – H.L.), sest olin vaimustuses tema tehtud töödest Von Krahlis. Sama aasta HTF’i kunstnik oli Kaia Tungal, kes ühines meiega residentuuri jooksul ning Hiiumaale kutsusin appi Kristjan Kiige kuna jäime hätta helikujunduse loomisega. Kristjanil oli see esmakordne kogemus luua lavastusele helikujundust.

Meie lavastuslik abi Laura Kvelstein oli ise samal aastal tegemas HTF’il noortega lavastusprotsessi ning meie mõlema protsessi ettenäitamine toimus festivali lõpus. Laura andis mulle väga põhjaliku tagasiside meie residentuuri tulemi põhjal ning siis teadsin, et kui teemaga edasi töötame soovin teda protsessi kaasata.

Minu eesmärk oli anda protsessis kõigile võimalikult suur vabadus otsustada ja luua, et igal meediumil oleks laval võrdne võimalus.

„Binaural vision“ etendus 8. septembril 19:00 Roosi tänava lennuangaarides.

Küsis: Heili Lindepuu

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Information

This entry was posted on 09.09 2017 by in Festival 2017.

Navigeerimine

%d bloggers like this: