DRAAMA 2017

/ muljed / hetked / killud / fragmendid / katked / festivalist DRAAMA 2017

Päeva kokkuvõte: Egidijus Stancikas

DSC_1871.JPG

Egidijus Stancikas (Foto: Iris Solnik)

Minu sõprus Eesti teatriga on juba pikaaegne. Et sellest festivalist olulisim välja joonistuks, vajan aga ilmselt veidi aega. Mulle tundub, et Leedu teater elab kohati läbi sarnaseid otsinguid: otsitakse oma uut nägu. See keel, milles teater siin täna räägib, pole vaatajatele mitte ainult arusaadav, vaid ka vajalik. Prevaleerib dramaturgia, mille alus on mõtlev näitleja, ja dramaturgia, kus näitleja kõnetab publikut väga olulistel teemadel.

Keelt mõistmata tunnetasin eriti hästi, millal etendus elas ja millal mitte – teatri keel on universaalne ja arusaadav rahvusele vaatamata. Küll aga tahaksin ma öelda, et teater ei seisne ainult sõnades, kuigi seda siin väga oluliseks peetakse. Minu arvates on Leedu ja Eesti teatrid täna väga sarnased, ehkki ma ei näinud festivalil (Vanemuise suure saali remondi tõttu, toim.) eriti suurele lavale mõeldud etendusi. Võiks öelda, et Eesti teater kõneleb vastutustundlikult tänasest päevast, soovib mõista oma identiteeti ja kaasaegset põlvkonda: kuidas noored mõtestavad ümbritsevat ning kuidas nad vaatavad omaenese ja Eesti tulevikku. Siin käsitletakse seda otse, Leedus püütakse aga rohkem läbi klassika läheneda. Ilmselt on see seotud Leedu teatri suure probleemiga: puudub taoline hea dramaturgia, nagu seda on näiteks täna nähtud lavastusel „43 339 km2 raba“ (autorid Andra Teede ja Laura Mets, toim.). On suurepärane, et noor lavastaja, kes on just lõpetanud kooli, vaatab niimoodi oma elukutsele, sellele, miks teda tarvis on – see on väga ilus näide. Näitlejana suhtun interaktiivsesse teatrisse samuti kui otsingusse meelitada uue tehnoloogia abil teatrisse noori, kes telefonist pead ei tõsta. See ei mõju veel teatri, vaid mänguna, kuid võib tulevikus enam teatri omadusi evima hakata. Uus tehnoloogia ei suuda veel kanda seda olulisust või hinge, mida kannavad teatris näitlejad.

Täna on raske öelda, milline lavastus on olnud meeldejäävaim, sest olen näinud pea kõiki festivali etendusi ning ei kahetse ühegi vaatamist! Suur nauding on olnud sellel nädalal Tartus elada. Tänu ajaloolisele ülikoolile on siin hea ja kerge kultuurne hingamine.

Egidijus Stancikas on olnud alates 1990. aastast Kaunase Draamateatri näitleja ning alates 2008. aastast sama teatrimaja juht.

Toimetas: Ivika Saaroja

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Information

This entry was posted on 11.09 2016 by in Festival 2016.

Navigeerimine

%d bloggers like this: