DRAAMA 2017

/ muljed / hetked / killud / fragmendid / katked / festivalist DRAAMA 2017

Ada ja Evaldi paaritumismängud ehk soorollide ümberpööratusest

Kui katsetada DRAAMA kavas olevate lavastuste pealkirjade meelevaldset ümbertõstmist, siis võiks „Ada ja Evaldi“ alapealkirjaks sobida „Pärismaalaste paaritumismängud“. Kuigi neil kahel lavastusel puudub igasugune sisuline seos, tabab pealkirjade süntees „Ada ja Evaldi“ naelapea pihta.

Eva ja Adam on väikesed nunnud lapsed. Neid on palju, st Evasid ja Adamaid on palju. Nad laulavad rohelistest kleidikestest ja kollastest juustest, tüdrukud kerivad ennastunustavalt seelikuäärt üles ja poisid ehitavad legoinimesi. Kõik on naivistlikult armas, kuniks mängu siseneb pedofiilist täiskasvanu. Publiku empaatiavõime laste suhtes tõuseb iga täiskasvanu aplalt meelitava kommentaariga mitme kraadi võrra. Paradoksaalselt on seda vaadates raske võidelda pealetungivate naerupurtsatustega ja see just loobki nihestuse. Miks on õõvastav samaaegselt naljakas? Ilmselt seetõttu, et publik teadvustab enda teatris olemist ja teab, et nähtu pole päriselt. Samas on vuajeristlikult vaatepildilt raske silmi pöörata ning uudishimu naelutab paigale. Midagi hirmsat ei juhtu, võimalike mõtete teostamisega lõpuni ei minda, aga alustatu jätab ootused avatuks.. mis sealt veel tuleb?

21254365602_3b5a6a5ce4_o

Foto: Nora Aleksandra Tsahkna

Selgub, et armastuslugu. Lapsed kasvavad suureks ja armuvad, paarduvad, teatavad sellest vanematele, kihluvad, lämmatavad üksteist oma lähedusega ja laulavad kooris sellest, kuidas abort on lahendus. Kõlab nagu „iga teine abielu Eestis lahutatakse“. Et moraal kaduma ei läheks, lennutavad näitlejad publiku sekka kondoome ja propageerivad safe-sexi.

Eva ja Adama lugu on üks sisuline klišee, mis teostatud vormiliselt põnevate võtetega. Rasestumisstseen on üks terve etenduse meeldejäävamaid. Tüdruk viskab põrandale selili, jalge vahel plekist ämber. Läheneb noormees teekannuga ja valab sealt vett neiu üsas olevasse pange. Anum kaetakse seelikusabaga, natuke teatraalset ootamist ja ämbrist väljub väike inimesekujuline nukk.

Paralleellugu Adama ja Eva kõrval on aga Adast ja Evaldist ehk ümberpööratud soorollidest.  Iga stseen tuleb etenduses mängimisele kahekordselt ehk esitatakse alternatiivkava esimesele mängimisele. Nii nagu mõnes stseenis on jabur näha mehi käitumas naiselikult ja vastupidi, tõestavad teised ümberpööratused sugude sotsiaalset konstrueerimist, mis aitavad kaasa kinnistunud klišeemõtlemise kaotamisele. Näiteks stseenis, kus noormees helistab pärast esimest ööd tüdrukuga isale, et oma uudist jagada ja selle peale reageerib isa väga tunnustavalt ning kiidab poega meeste sekka astumise puhul. Sama olukord ümberpööratuna, kus tütar helistab oma isale pärast ühist ööd noormehega, näitab isa karmimat reaktsiooni, kus lubatakse noormehele politsei kutsuda jne. Samas pole seksuaalse ahistamise puhul vahet, kas kannatajaks on õrnema soopoole esindaja või meesterahvas. Ohver ja ründaja on kategooriad, mille puhul sugu on teisejärguline. Näiteks illustreeritakse seda stseeniga, milles arvuliselt ülekaalukas kamp noormehi asub järgi jooksma tüdrukule, kes lõpuks vägistatakse. Kui neli tüdrukut ajab taga noormeest, on lõpptulemus sama, kuigi meeste ahistatavus tüdruku suhtes mõjub räigemalt stseeni teostatavuse poolest.

„Ada ja Evald“ vastab ise soolist võrdväärsust puudutavale küsimusele, näidates igat stseeni kahetisest positsioonist. Kuivõrd kõik käsitletud teemad lavastuses on aegumatud, ei paku ka laval nähtu juurde midagi omapoolset uut. Pigem näitab lavastus kandikul ette ilmselge ja jätab lahenduste otsimise publiku hooleks. Teostuse humoorikus, detailitäpsus ja loominguliselt põnev teostus lasevad etendust meelelahutusliku kergusega vastu võtta, nii et saalist väljudes ei jää kummitama, mida see “tore” onu/tädi nüüd selle lapsega esimeses stseenis ikka teha võis.

21264890505_60c6603806_o

Foto: Nora Aleksandra Tsahkna

“Ada ja Evald” – TÜ VKA 10. lend (Teater Must Kast)

Lavastaja Birgit Landberg
Kunstnik Birgit Landberg
Kostüümikunstnik Birgit Landberg
Valguskunstnik Jari Matsi
Muusikaline kujundaja Kärt Männa, Karl Madis Pennar
Laval Kaija M Kalvet, Laura Niils, Liina Leinberg, Jaanika Tammaru, Kristjan Lüüs, Kaarel Targo, Mihkel Kallaste
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Information

This entry was posted on 09.09 2015 by in Festival 2015 and tagged , .

Navigeerimine

%d bloggers like this: