DRAAMA 2017

/ muljed / hetked / killud / fragmendid / katked / festivalist DRAAMA 2017

Intervjuu noore koreograafiga – Indrek Kornel

Tänavusel festivalil näeb eriti palju tantsulavastusi noortelt koreograafidelt. Kes nad on, kust nad tulevad ja mida nad mõtlevad? Blogis ilmuvate intervjuude mõte on sarnaselt artist talk’idega tutvustada noori tantsukunstnikke ning avada natukene nii nende enda kui ka nende lavastuse tausta.

Oliver Issaku küsimustele vastab Indrek Kornel (eelnevalt Hirsnik).

Foto: Indrek Hirsnik

Foto: Indrek Hirsnik

Miks Beckett? Miks „Play“?

Ma olin 2009. aastal Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis koolilaste näiteringi juht ning ükshetk hakkasin vaatama erinevaid absurdikirjanikke, lugesin neid ja jõudsin lõpuks Beckettini ja leidsin „Play“. See on üks tema vähemtuntud teoseid. Ma hakkasin taga ajama selle eestikeelset tõlget ja tuli välja, et see on olemas käsikirjana, aga see käsikiri on kadunud ehk seda eesti keeles ei eksisteerigi. Ja ma otsustasin, et tõlgin ära ja üritan ta kooliteatrisse viia. Aga ma ei jõudnud sellega paraku lõpuni. See oli natukene liiga raske tekst kuueteistaastastele ja ma olen üsna kindel, et minu filoloogilised oskused tõlkida Beckettit ei ole ka kuigi head. Aga see tekst ise huvitas mind väga ja hiljem hakkasin uurima selle teose ajalugu ning tundus, et see sobib mulle. See protsess, kuidas „Paly“ kirjutati on väga huvitav. Ta hakkas seda kirjutama 1961. aastal ja lõpetas 1963. Alguses olid kõik karakterid punaste huulepulkade, suurte kleitidega, kõik oli nii teatraalne kui vähegi võimalik. Aga nende kolme aasta jooksul hakkas ta seda kõike järjest maha võtma ja lõpuks jäi alles mingisugune metafüüsiline põrgu.

Sa oled selle näidendi tõlkinud füüsilisse keelde. Kuidas see välja nägi ja kas see oli sinu jaoks raske?

Kuna ma olin selle tekstiga üsna tuttav, siis üritasin aru saada, kuidas Beckett on selle süstemaatiliselt üles ehitanud. Kui ma mõistsin, et tekst koosneb kolmest eri osast, võtsin ma esimese osa ja sealt omakorda seitse sündmust, mille ma tõlgendasin erinevateks piltideks ja sealt hakkasingi asja edasi arendama. Need poosid jäid kõige kindlamaks asjaks algusest lõpuni. Need kõik seitse pilti või poosi on küll nähtavad, aga etenduses ei ole aru saada, et nüüd selle koha peal on see kindel poos. Nii et ma lähenesin asjale küllaltki abstraktselt.

Sa oled öelnud, et otsid selle teosega mingit lõppu mingile loole või eluetapile. Kas sa leidsin selle lõpu?

Jah, ma leidsin lõpu, et see ei lõppegi. See on huvitav asi, mis lavastusest küll välja ei tule, aga seda lavastust saab tegelikult lõpmatuseni teha. Seda saab teha 50 tundi, 80 tundi, 200 tundi. Seda saab lõpmatuseni korrata. Ega eluski ei ole mitte ühelegi asjale lõpetust, sest kogemus jääb meie sisse ja see kandub meiega edasi. Ja sellest tuli ka lõppude lõpuks etenduse mõte, et mis meist jääb alles. Kui me rändame teekonnal punktist A punkti B, siis punktis B me ei saa kunagi emotsionaalselt, tundeliselt ja kogemuslikult tagasi punkti A, sest me oleme juba rikkamad.

Miks sa tegeled tantsuga? Miks just tants?

Mul on IT kõrgharidus ja ma töötan IT alal juba neljandat aastat. Aga üks hetk sai mul sellest kõigest villand ja mõtlesin, et lähen proovin tantsu. Ning proovisingi ja nii see saigi. Aga esimest korda alustasin tantsimist kui ma olin 19. Alustasin siis rahvatantsuga. Aga miks tants? Tegelikult on see vastus väga lihtne. Ma tahan olla õnnelik. Ning tants on selline asi, mis pakub mingit vaimset rahuldust, mida ma ei saa kaheksast viieni laua taga istudes.

Mida sa pärast Draamat teed?

Üheksandast septembrist hakkab minu saali aeg PREMIERE koreograafide sarjas, kuhu ma ilmselgelt ei jõua, nii et selle aja ma olen juba ära andnud. Aga minu uus lavastus tuleb välja 14. septembril Okupatsioonimuuseumis. Lavastuse nimi on „Meie lugu“ ning ma toon etenduse vormis välja selle stilistilise lisanduse, mida tegi Nõukogude Liit meie rahva tantsudele. Ning sealt edasi on mul 24. septembril PREMIEREi soololavastuse näitamine, millega mul hetkel ei ole ka aega olnud tegeleda. Ja 25-27 september on mul pilatese F-taseme treeneri koolitus. Ja seda kõike teen ma septembrikuus.

Mida sa Draamalt ootad? Mida sa tahad näha/kuulda/tunda?

Ma ootan seda, et meil läheks kõik hästi.

Lavastus: „Kaua ma ootan…“

Lavastaja: Indrek Hirsnik

Laval: Erena Reilent, Siim Praats, Riina Ausma

7. september kell 17:00

Advertisements

One comment on “Intervjuu noore koreograafiga – Indrek Kornel

  1. Pingback: Iseendast põgeneda, et iseenda juurde jõuda | DRAAMA 2015 blogi

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Informatsioon

This entry was posted on 07.09 2015 by in Festival 2015 and tagged , , .

Navigeerimine

%d bloggers like this: