DRAAMA 2017

/ muljed / hetked / killud / fragmendid / katked / festivalist DRAAMA 2017

Pinge tähenduse ja tähenduse puudumise vahel

“Avangardist” Cabaret Rhizome

Lavastaja: JOHANNES VESKI
Osades:
JOONAS PARVE ja AJJAR AUSMA

Kuidas kunstnik loob? Millistele eeldustele põhinedes ning kuidas ta tahab, et tema looming suhestuks maailmaga? Kunstiteost saab avada kahel tasandil: ideelisel tasemel, mille ülesanne on konkreetse mõtte edasiandmine, ning kunstniku enese, tema pürgimuste ja ambitsioonide kontekstis. Johannes Veski lavastuses “Avangardist” väljendus see konfliktis vahetu loomise ja heakskiidu leidmise vahel, tuues lavale mõtteseostest ja seosusetusest kubiseva piltruumi – pinge tähenduse otsimise ja selle puudumise vahel oli haarav ja lõbus, kuigi vahest mitte kõigi jaoks.

Lavastuse esimene hillitsetum pool meeldis mulle väga – esemete aeglane kuhjumine lõi ettekujutuse evolutsioonilaadsest progressist, mida süvendas esimese tervikliku kujundi, lõkkeplatsi, vormumine laval. Inimese arengu ja leidlikkuse sümbol sisendas publikusse eksliku arusaama korrast või laval toimuva organiseeritusest ja loolilisusest, millest tuli aja möödudes loobuda. Põhjus-tagajärg seos oli koost võetud, üks järgnes kolmandale, mitte teisele. Omavahel sobimatute elementide irratsionaalne sidumine kinnitas enamgi sürrealistliku vormi, millest eredamad näited on lauatelefoni asetamine poomissilmusele ning  näituse avamise stseen, mil lindi lahtilõikamise asemel poolitati küpsisepakk.

Ilmneb, kui tähtis on inimeste jaoks tähendus, milleta kogemus kaotab mõtte. Asjadel peab olema ülesanne, ainult siis saab seda väärtustada. Lavastuse algne flegmaatilisus ja näiline mõttetus võisid seepärast raskendada nii mõnegi vaataja keskendumisvõimet, mida loodetavasti korvas sisutihedam lõpp. Minu jaoks ei olnud niivõrd oluline tõlgendada erinevate esemete asetumist ja sümboleid ega leida korrapärasust, vaid pigem, kuna tegemist oli kunstiteosega lavakunsti sees, leida põhjus tegelaste motivatsioonis ja tundmustes – relevantne polnud nende teos, mida tervikuna võib käsitleda lihtsalt rekvisiidina, vaid miks nad seda teevad. Nähtavast oli eluline neile see, mida nad ehitasid, sest muidu nad ei oleks näinud selle kallal nii palju vaeva. Samuti omas tähtsust sissetungija saabumine: teda pannakse tähele ja talle üritatakse meelejärele olla. Tulnukas oli teistsugusest maailmast ja stiilist pärinev kriitik, kelle välimus ja mood vastandusid selgelt meie peategelaste meelelaadile – võõra värvikirevale olekule ja lärmakusele vastandus kunstnike ühetooniline valge müra. Sissetungija saabumisega lagunes kunstnike looming koost. Kriitika heitis uut valgust teosele ning süsteemi puudumise tõttu hirmutavana näiv konstruktsioon kaotas oma varasema jõu. Sellegipoolest jäi mulje, et kunstnikud läksid sissetungijaga kaasa ja hülgasid oma loomingu – kumb jääb peale, kas usk oma töösse või tahe kuuluda?

Lavastuse tugevaim osa oli kahtlemata lõpp. Kunstnik kustutab tuled ning ühtäkki, ainuüksi valguse muutuse tõttu, viibime otsekui teises hubasemas ruumis – ühe tavalise mehe tavalises köögis. Kõlab raadioülekanne helidest ning viimase sõnana jääb kostma Kanti mõte, et muusika ja naer on ainsad asjad, mida saab nautida ilma seda mõistmata. Suure filosoofi süvaanalüüsi kaldumata jõudsin ma tagasi oma esialgse mõtteni: miks me peame mõistma, et nautida? Et sellest lavastusest anda ülevaade, pidin tegevustikku kategoriseerima, tõlgendama, oma tundeid argumenteerima. Paistab, et spetsiifilise põhjuse puudumine devalveerib kogemuse väärtust, kuigi tegelikult on just ülemõtlemine sageli rikkunud asjade ilu. Jõudnud säärase realisatsioonini, kahestub minu suhtumine lavastusse: üks osa minust kinnitab tähenduse olemasolu, teine deklameerib üleannetult, et seda ei olnudki! Miks mitte võtta asju iseeneselikult ja tunda rõõmu sellest, et miski on mittemidagi?


Mirt

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Informatsioon

This entry was posted on 09.09 2012 by in Festival 2012.

Navigeerimine

%d bloggers like this: